Suvitajad

Vedelesime n2dalakese Airlie Beachil, mis on siis v2ike kuurort linnake, kuhu tullakse napsu v6tma ning Whitsunday saarestikule paadireise bronnima! Mis siis muudkui seadsime meiegi igal maismaal veedetud 6htul sammud k6rtsumanu ning elava muusika saatel sai tantsugi vihutud! M6nus vaheldus nendele tuhandetele kilomeetritele mis l2bi sai vuhisetud! Ja ega j22nud ka meie ilma paadireisita, juhtusime vana merekaru peale, kes meid oma isikliku jahiga ringi k2rutas! Kolm p2eva jumalikku merd ja rahu! Saime maitse suhu ka Great Barrier Reefi imelistest korallidest ning mereelukatest. Nyyd ei j6ua 2ra oodata, millal Ann j2rele kimab, et saaks sukeldumise edasij6udnute kursuse kallale asuda! Et erilisi elukaid kaeda ei pidanud aga mitte ilmtingimata keret m2rjaks kastma, sest loodus oli valmis ka ise koju k2tte tulema, nimelt vaimustusid meie jahist Batfishid,keda Butterfly beachil ymber paadi tantsu l6id ja saia nurusid! Paariks p2evaks Herbertist eemale saada oli jumalik. Ei pidanud muretsema liikluse ega k2ngurude p2rast. Reisikaaslasteks olid meil inglise paar ja sakslasest naisterahvas, pluss siis kapten John! Kolm jahil veedetud p2eva vuhisesid nagu naktsi k2est. Whitsunday saare rand oli aga jumalik, nii valge liiv, et silmil valus vaadata ja merevesi tyrkiissinisem kui tyrkiissinine ise!
Teisel p2eval 6nnestus mul kuskilt aga v2ike kylmetus kylge haakida, nii et kolmandal p2eval oli olemine suhteliselt t2bar ja asja ei teinud paremaks ka tormine meri, mis paati yle lainete viskas n6nda et tekk aegajalt hiiglaslikke sahmakaid sai.
Nyydseks olen mina terve ja George t6bine, aga tundem2rgis suht samad, mis minul seega paar tassikest Lempsist ja haigus harakale yle antud vast saab!
Hetkel oleme Mackays ja vuhiseme vaikselt edasi! Mitte kohe ei taha kusagile pidama j22da! 400 kilomeetri p2rast algavad aga t6elised surfirannad…..mmmm