siin me oleme

Olgu siis nii, et saagu sissekanne, juba nädala aega oleme tsivilisatsiooni maitsnud ja kokkuvõtvalt võib öelda, et mekib hästi. Lõpetasime töö toredas Wilgena statsioonis mõned päevad varem ning laupäeva asemel panime ajama kolmapäeval ja hea oligi, seda nimelt kahel põhjusel. 1. kolapäeva pärastlõunal jõudsime linnakesse Port Augusta, kus tegime vaikselt sisseoste kui mina silmasin üht huvitavat plakatit, mis teatas suurejooneliselt, et kahe nädala jooksul esmaspäeviti ning kolapäeviti tausta windsurfi õppida/ saab, kellaajaks 17:30-19:30, kuna tegemist oli kolmapäevaga ja kellaaeg muhedalt tiba üle viie oli tiksunud, siis polnudki muud kui sibasime aga platsi ja krabasime algajatele mõeldud varustuse ning lahti ta läkski – Irise päris esimene windsurfi tund proffessionaalse Georgi käe all. Kõik läks imekenasti – sain püsti ja vuhisesin merele ja sääl pöörasin purje tagasi kalda poole ja nii ;päris mitu korda kuni jõudsi kätte viimane saatuslik mereleminek, mil tuul vaibus ootamatult ning veevool mind enesega viis ning enam kaldale naasta ei lasknud, aga hullu polnud midagi, tuli onu plekist paadiga ja päästis mu kaldale. Kokkuvõttes, väga muhe spordiala, ma mitte ei mõista, miks inimesed tavalisest surfist nii suures vaimustuses on, windsurfi puhul kestab surf iseenesest nii palju kauem ja on kiirem ja huuhhh ja ahh..mulle ühesõnaga väga meeldib. Teine põhjus: Georgi sõber Jaques lendas neljapäeva hommikul tagasi inglismaale, nii juhtuski, et ärkasime neljapäeva hommikul kell 5 üles, et poiss lennuki peale saata ja jube tore oli taas Jaquesiga lobiseda (mina olin temega eelnevalt kaks korda kohtunud).
Reedel algasi siin suured Tuka pidustused (Adelaide Fringe). Tegemist on u. 500 erinevast kultuuriüritusest koosneva kogumiga. Laupa õhtul käisime vaatamas modernse tantsu etendus “Out of the dark”, väga lahe oli taaskord tantsu näha…mõnus, tekkis kohe tahtmine püsti karata ja põrandal aelema ning väänlema/käänlema hakata.
Ahhaa ja üleeile õnnestus meil kasutatud katuseraam endale hangeldada, mi saga tähendas seda, et eile kimasime tagasi Port Augustasse (sinna on u. 300 km) ostsime mulle algajate windsurfi laua, ning päästevesti (saime hea diiliga), siis kimasime aga kiiruga tagasi Adelaide, sest tegemist oli äärmiselt tuulise ilmaga ja George silkas aga merele, kus on ta on praegugi, lainetel möllamas. Homsest peaks aga tuul vaibuma ning saan mina mõnele järvele vett paitama oma ilusa “Wendyga”, kes muide on umbes sama vana kui mina, ent samas imehea alustamiseks (George jagab asja!).
Nuvot, homme lähen teise aasta viisa jaoks röntgenionu juurde ja siis polegi mud kui hakkame vaikselt Sidni poole ajama, et saaks Georgi ning Christina sünnipäevapidustusi nautima hakata.
Veronn, Sulle ja teistele sõpradele ning muidu fanaatikutele teadmiseks, et neidis naaseb märtsi lõpus kümneks kevadenädalaks ja lahkub taas juuni keskpaigas, loodetavasti mahuvad sinna ajavahemikku kõik paitamised ja kallistamised ära.

Kuulmiseni.