mina siin

Heihei. Pole kaua näinud - kuulnud, mis? On ju teada-tuntud fakt, et ”time flies when you are having fun”. Ja kui nüüd mõtlema hakata, et mis me siis selle aja vältel ka korda saatsime, siis polegi nagu suurt rääkida. Nagu näha oleme me suure Austraalia talve üle elanud. Töötasime 7 nädalat farmis (Queensland, Longreach). Väga mõnus oli, esimene nädal oli maru külm (5-15) kraadi sooja, aga siis nigu naksti küttis 35 kanti ja jäi sinna püsima…mmmm. Perekond, kelle heaks töötasime olid imetore, Boyd oli meie tööga ülirahul ja Katie vaaritas vaat, et sama hästi kui meie oma Ann Ideon, iga roog oli gurmaanilegi maiuspalaks. Nu ja kõige mõnusam oli muidugi see, et meil oli ma väike majakene, ümbritsetud känguru, põrsa ning konna perekondadega. Maduussi nägime kaa, oi, mina ei teinud muud kui panin kriisates punuma ja ronisin aia otsa, nu siis veel karjusin Georgile ka, et jookse, jookse, aga ei näinud poiss kuhu joosta ju, sest olin mina taskulambiga putket pannud. Einohh kellelgi usiga otsest kokkupuudet siiski polnud, oli teine ohutu volask, talveunest üles ärganud kommenteerisid kohalikud (sooja siis 30 raames, hiihii).
Nu ja siis saigi farmitöö otsa ja punusime taas rannikule. Vedelesime mõned päevad Surfarite paradiiisis ja sealt Sidnisse ja siin me nüüd oleme….õhtud mööduvad uno kaartide seltsis ja väga muhe on. Nädalavahetusel käisime tuulelohede fesivalil Bondi beachil. Lasin minagi oma Lily teiste omasuguste seltsi lendlema. Suur plaan oli ka ujuma minna, aga vesi oli meile puhhenvaldi suvitajatele liiga külm, ainult Pavka võttis kätte ja sulistas pisut. Nu ja siin me nüüd oleme. Lähipäeval hakkame aga edasi Lõuna poole kimama ja siis ühel hetkel taas kord Läände, et aga tiiru peale saaks tehtud.
Kalli ja malli. Irks