hopsassa ja valleraa, nu vaata, aga vaata, eksole:)

Imem6nusat aastat uut soovisin mina m6ttes, kui esimese jaanuari hommikul voodist välja pugesin ja teil kell südaööd lõi!
Nu, ma mõtlesin, et alustan jälle sõnadega, et ohh kuidas aeg lendab, aga no keda ma enam petan. On ilmselt siililegi selge, et olen mina laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas. Sellegipoolest olen ostustanud ennast kokku võtta ja natuke elust Austraaliamaal pajatada. Ilm on enamasti imeline, oleneb absoluutselt hetkest ja olukorrast ja isiku asukohast. Aga rahutu reisijana on alati võimalus kehvast ilmast mõnusasse põrutada, sest nimelt olgugi, et vahemaad on tuhanded kilomeetrid, tundub see siin nii normaalne. Meie puhul näiteks tuli tööpakkumine umbes 2500 kilomeetrikauguselt ja polnud siin mingit ninakirtsutamist, supsti rooli ja nelja päeva pärast olime kohal, küll natuke räsitud, aga kohal ja valmis pangakontot kosutama. Tööd jagub siin küll, minu meelest. Entusiastlik peab olma ja see on siin imelihtne. Inimesed on enamjaolt jube sõbralikud, loomulikult, aga loomulikult on erandeid. Aga, et erand kinnitab reeglit, siis ma neil liig pikalt peatuda ei sooviks. Suuremjaolt on tegelased kellega meie kokku puutunud oleme viisakalt abivalmid ja uhh kuidas selle viisakuse ja toredusega ära harjub, nii et kui satud sekka mõne skandinaavlase või idaeurooplasega suhtlema, tekib väga võõras tunne, olgugi, et poolteist aastat tagasi olin minagi paras hall ollus. Aga see selleks. Hetkel olen väike rõõmupall, kes veereb muretu meelega tänasest homsesse. Hetkel on tee meid viinud orgaanilisse farmi, kus perelised nädalaks Coral Baüsse puhkama lähevad ja meie õlule jääb suur vastutus. Minul õnneks on toredad tööd nagu peenarde kastmine, kokkamine, hobuste (14) talitamine, tallede (2) toitmine, vasikate (3) toitmine, toiduvalmistamine ja muidu nipet-näpet, nagu näiteks paari valminud mango, melonite ning arbuuside noppimine. George aga peab veeringe tegema, mis minu tegemiste kõrval on suhteliselt igav, sest enamvähem sama asja tegime Wilgena farmis ka.
Toredad jõulud veetsime me aga Perthis koos Chrissu ja Pavkaga, verivorsti pika otsimise pelae ei leidnud, küll aga olid laual känguru vorstid ja hapukapsas.Perthi külje all on aga meie lemmik paigakene, millel nimeks Fremantle ehk siis freo, kus mul õnnestus kinni nabida fotomoment, nimelt vaata, aga vaata, mis siin Austraalias Eestiga yhte moodi on:P
Varsti-varsti põrutame aga edasi Gnarloosse, mis on purjelaudurite meelispaiku Austraalias, samuti on seal lahedad snorgeldamise rannad. Jan ii ta siis kulgeb ikka ühest rannast teise. Vahepeal võtsime endale selle väikese 12 päevase töökese, sest Herbetil ütlesid pidurid üles ja pangakonto kahanes jälle üsna suure summa võrra, aga pole hullu, pärast seda tööd peaks pangakonto tervis jälle korras olema ja võime oma plaaniga edasi minna - George purjetab nii mis kole suve läbi ja mina vaatan, mis siin ja seal põnevat toimub.
Hyppava surfilaua n2ol on siis tegemist Georgiga ja nii p2evast p2eva kui aga rannas oleme, minal kaldal fotikaga ja Georgepoiss merel lainetega maadlemas!
Tudiluu…