Teretere! Huhh, et peaks sagedamini kirjutama, vabandan siis ette ja taha! Samas suurt midagi ei toimu…tasapisi hakkab siinne suvi lõppema, juba nädala aega on temperatuurinäit kraadiklaasil jäänud kolmekümne pügala manu. Tulekahjud on selleks korraks kustutatud ja käimas suur tagajärgede likvideerimine. Samas pean ütlema, et minu ema Eestis teab olukorrast Victooria osariigis kui mina, kes ma siin naaberosariigis kõrbehakul ringi kooberdan. Vihma polegi näinud peale Sidnist lahkumist, hirmsasti tahaks juba küll. Emudest ja kängurudest ja kahepaiksetest hakkab vaikselt mõõt täis saama, tahaks lopsakust ja rohelust.
Muidu on aga ikka lust ja lill! George üllatas mind varajase tagasitulekuga ja siin me siis nüüd töötame taaskord. Täna läheme Coober Pedysse Georgi mootorrattaloa testi tegema. Linnake on mitteametlik opaalipealinn, elab sääl 3500 elanikku ja on meist paarisaja kilomeetri kaugusel sisemaal. Nuhh, meie jaoks on tegemist tsivilisatsiooniga, ma ise loodan, et ehk saab kohvikusse ja värsket ajalehtegi lugeda.
Loodan, et majandus, va paharett, pole kedagi veel jalust niitnud. Selg sirgu, sära silma ja vapralt edasi.
Minu kulla Margitikene, Sind kallistan ja mudistan uljalt, varsti ka reaalselt!
Hilinenud kallid ka Sulle, Edgar!
