"Unes v6i ilmsi"

Yldiselt oleme me ikka r66msad ja lustime hoolega. Siin on yks ilus hetk, mille pyydsime kinni yhel p2ikeseloojangul Scarborough rannal. M6nusat talve nautlemist.

kulinaariast

natukene siis meie hiljutistest kulinaariaelamustest:)
Nuhh esiteks tahaksin mina kohe 2ra mainida, et teenindusega pole meil Austraalias vedanud, nii harva kui me ka v2ljas s88nud oleme siis odavates kohtades pole muret siplsti v6etakse meilt soov ja j2rgmine hetk on toit laual ja k6ht t2is, aga vahel igatseb hing ju ka ekstravagantsi j2rele ka meiesugustel vannis elajatel. Tee, mis sa teed oleme me uhke restorani laua taga aga nii m6nigi kord pika ninaga j22nud. Nuhh n2iteks kui eelmise aasta vahetusel Georgi ema siin oli ja meid uhke s88maajaga kostitas, l2ks tollases india restoranis nii m6nigi asi vuntsi, aga kes vana asja meenutab sel... R22gime siis l2hemast minevikust. L2ksime meie Geraldtonis siis mere22rsesse restosse et v2ike l6una nahka pista ja istume maha 6ndsalt ja tuuakse ilusasti arve ja me valime aga road v2lja ja j22me ootama, et keegi tulesk ja tellimuse v6taks, aga millegip2rast olid k6ik teised lauad t2htsamad ja meie j2imegi ootama, kuni kannatust katkes ja k6ndisime k6rval asuvasse m2kki, kus wrapid valmisid minutitega ja k6ht sai natu varju ja interneti avarusteski sai kolatud, r22kimata s22stetud dollaritest. Nuhh ja nyyd samas paar p2eva tagasi k2isime taaskord India restoranis, pidi teine olema parim ja vanim Freos, lisaks oli teine ehitatud vanasse tulet6rjemajja, t2nu millele k6rged laed ja allaliuglemis toru veel seinas. Ja iseenesest oli k6ik vahva, ainult et tellimust ei tuldutki meilt v6tma ja p2rast seda kui teenindati 2ra kolm lauda kes tulid peale meid, otsustasime seekord mitte alla anda ja leti 22rde sammuda ja tellimuse sisse anda. Me saan aru, et ikka juhtub aga kuidagi toidumaitse kohe kahaneb kui teenindus on vilets. Aga nu mis sa siis hakkad peale eks ole. Ma nyyd panen natu pilte yles, millega me pidup2evadel oma k6htu punnitame:)

Alustan siis ylesv6ttega juba mainitud India k88gist, kus tellisime Bengali krevetikarrit, ning Mumtaz kanakarrit, k6rvale kyyslaugu naani leiba...jamm Hiljuti k2isime Perthi sydalinnas ja ei suutnud vastu panna ja "hyppasime " sushi rongile. Oi kui p6nev, see on siis nii, et isutud puki otsas ja nina alt voolavad l2bi erinevad sushi road ja siis valid, mis aga meeldib ja hiljem maksad taldrikute arvu p6hjal, erinevat v2rvi taldrikud olid erinevate hindadega. v2ga m6nus oli ja maitsev ka! Pildike mangost, oi kuidas mulle see pilt meeldib, see on meil l2pparis taustapildiks hetkel...nii maitsev paistab onju! Mangodega on aga selline lugu, et iidsel ajal kui mina veel ALeCoqis t88tasin, siis tuli just v2lja mangomahl, mida mina tykk aega jumaldasin, siis keegi yhel hetkel mainis moka otsast et see maitseb nagu kingaviks ja j2i kylge mulle see maitse ja millegip2rast maitseb see puuvili mulle nyyd nagu kingaviks..tee, mis sa teed...nuhtlus ...ahh...aga Georgile meeldib, v2ga meeldib, nii nagu enamus ylej22nud yhiskonnale, vaatavad k6ik mind siin pika n2oga kui mainin, et n2ed ei istu mulle see mango. Eile oli meil Austraalia Day, mis t2henad seda, et k6ikse austraallane oli rannas grillis vorsti, pistis selle saia vahele, puristas ketshupit peale ja j2ras n2gu nalja t2is. Magustoiduks pisteti yhtse perena lamingtone. Ei j22nud minulgi yle kui riigi synnip2eva t2histada ning kodukootud lamingtone valmistada. Georgil oli taaskord v2ga hea meel.
Nuhh vot nii palju siis praegu. Juhhei ja valleraa.

klips ja kl6ps

Katsetused meie uhiuue s6bra - veekindla fotokaameraga Gnaraloo rannas! Tegemist on suure karbiga, mis on valgusetundlik ja suleb karbi igakord kui temast yle ujuda ja avab siis j2lle! imeilus elukas:)
Natuke v2rvilist koralli.
Rannalt algas suur liivadyyn, mille otsast avanes imeilus vaade valgele liivarannale.
Vesi oli m6nusalt sillerdavalt tyrkiissinine. V22ga m6nus!
Pikkede varrukatega tsembu on seljas mitte seet6ttu, et kylm oleks aga, et p2ikesep6letust 2ra hoida.
Kallid. Ikka v2ga tore on, kuigi eile Carnarvonist Geraldtoni s6ites r22kisime Uus-Meremaast ja nii 2revaks kiskus, et oi kuidas t6mbab juba uuele saarele.

pildikl6pse

Panen siis m6ned pildid kihkuk2hku ylesse! siit tuleb paar tykki meie toredatest j6uludest!

Mis Austraalia j6ul see on kui snorgeldada ei saa ja nii silkakski k6ik see mees vee alla kalu ja muid ilmaelukaid kaema. Chrissu ja Pavka igal juhul olid 6hinas kyll ja m6tlesid et j2rgmiseks davaariks peaks snorkellid muretsema, mina pooldan t2iega:)

Siin poseerib meie tore p2kapikuperekond sooja ranna taustal, ei sa mitte mainimata j2tta, et terve j6ululaup2eva rannas veetmine ei j2tnud p2kapikutydrukuid mitte ilma p2ikesep6letuseta...aga nuhh, mis sa teed, elu tahab elamist!

Kokkamise hoos p2kakud...hapukapsas ja k2nguruvorstid siis sel aastal...jammm..uu ja kirsid on siin ka j6ulude ajal just hooajas ja nuhh kasutasime meiegi soodsat hinda 2ra ja pugisime nii mis jaksasime...

hopsassa ja valleraa, nu vaata, aga vaata, eksole:)

Imem6nusat aastat uut soovisin mina m6ttes, kui esimese jaanuari hommikul voodist välja pugesin ja teil kell südaööd lõi!
Nu, ma mõtlesin, et alustan jälle sõnadega, et ohh kuidas aeg lendab, aga no keda ma enam petan. On ilmselt siililegi selge, et olen mina laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas. Sellegipoolest olen ostustanud ennast kokku võtta ja natuke elust Austraaliamaal pajatada. Ilm on enamasti imeline, oleneb absoluutselt hetkest ja olukorrast ja isiku asukohast. Aga rahutu reisijana on alati võimalus kehvast ilmast mõnusasse põrutada, sest nimelt olgugi, et vahemaad on tuhanded kilomeetrid, tundub see siin nii normaalne. Meie puhul näiteks tuli tööpakkumine umbes 2500 kilomeetrikauguselt ja polnud siin mingit ninakirtsutamist, supsti rooli ja nelja päeva pärast olime kohal, küll natuke räsitud, aga kohal ja valmis pangakontot kosutama. Tööd jagub siin küll, minu meelest. Entusiastlik peab olma ja see on siin imelihtne. Inimesed on enamjaolt jube sõbralikud, loomulikult, aga loomulikult on erandeid. Aga, et erand kinnitab reeglit, siis ma neil liig pikalt peatuda ei sooviks. Suuremjaolt on tegelased kellega meie kokku puutunud oleme viisakalt abivalmid ja uhh kuidas selle viisakuse ja toredusega ära harjub, nii et kui satud sekka mõne skandinaavlase või idaeurooplasega suhtlema, tekib väga võõras tunne, olgugi, et poolteist aastat tagasi olin minagi paras hall ollus. Aga see selleks. Hetkel olen väike rõõmupall, kes veereb muretu meelega tänasest homsesse. Hetkel on tee meid viinud orgaanilisse farmi, kus perelised nädalaks Coral Baüsse puhkama lähevad ja meie õlule jääb suur vastutus. Minul õnneks on toredad tööd nagu peenarde kastmine, kokkamine, hobuste (14) talitamine, tallede (2) toitmine, vasikate (3) toitmine, toiduvalmistamine ja muidu nipet-näpet, nagu näiteks paari valminud mango, melonite ning arbuuside noppimine. George aga peab veeringe tegema, mis minu tegemiste kõrval on suhteliselt igav, sest enamvähem sama asja tegime Wilgena farmis ka.
Toredad jõulud veetsime me aga Perthis koos Chrissu ja Pavkaga, verivorsti pika otsimise pelae ei leidnud, küll aga olid laual känguru vorstid ja hapukapsas.Perthi külje all on aga meie lemmik paigakene, millel nimeks Fremantle ehk siis freo, kus mul õnnestus kinni nabida fotomoment, nimelt vaata, aga vaata, mis siin Austraalias Eestiga yhte moodi on:P
Varsti-varsti põrutame aga edasi Gnarloosse, mis on purjelaudurite meelispaiku Austraalias, samuti on seal lahedad snorgeldamise rannad. Jan ii ta siis kulgeb ikka ühest rannast teise. Vahepeal võtsime endale selle väikese 12 päevase töökese, sest Herbetil ütlesid pidurid üles ja pangakonto kahanes jälle üsna suure summa võrra, aga pole hullu, pärast seda tööd peaks pangakonto tervis jälle korras olema ja võime oma plaaniga edasi minna - George purjetab nii mis kole suve läbi ja mina vaatan, mis siin ja seal põnevat toimub.
Hyppava surfilaua n2ol on siis tegemist Georgiga ja nii p2evast p2eva kui aga rannas oleme, minal kaldal fotikaga ja Georgepoiss merel lainetega maadlemas!
Tudiluu…