Wilgena ise on lambafarm: idast l22nde u75 km ning p6jast l6unasse 50 km. Tegemist on suhteliselt k6rbelise kliimaga ja vihma sajab haruharva, siin tuleme m2ngu meie ehk siis n2dalas kahel p2eval ajan mina jeebu pepsi alla ning George istub motika selga ja kadjame aga veetanke kontollima ning m22de joogin6usid puhastama. Ylej22nud n2dalap2evadel teeme aga k6ike, mis lambafarmis tehtuks peab saama. Eile n2iteks m2rgistasime lambatallesid. Asi n2gi v2lja selline: George ja Eddie vinnasid lamba v2ikese vaia otsas olevele alusele ja kinnitasid talle m6lemad jalad, seej2rel l6ikas Eddie kuuma gaasinoaga saba otsast 2ra, George m2kerdas neile miskit rohelist ollust, et nad ennast ei kratsiks, mina vaktsineerisin ning panin k6rvar6ngaid k6rva, James (kohalik manager) nylis pepsi villast puhtaks ja tegi midagi poisiste pesapallidega- mitte ei olnud tahtmistr asjasse syybida. Nu ja nii ongi. Elame v2ikeses kivimajakeses, manageri naisuke valmistab kolm rooga p2evas ja rahu majas. T88d teeme 5 p2eval n2dalas! N2dalavahetused kuluvuad grillimise ja vedelemise peale.
Pildil p2rismaalane lenny, kes kostitas meid l6kkes kypsetatud k2ngurusabadega...n2mma!Eelmise sissekande l6pus lubasin suure suuga yhtteist kirjeldada. Kolasime siis paar n2dalat m88da idakalda surfirandu. Kohtusime igast lahedate s2gadega, neist eredaim m2lestus on Williamist, kes elab Agnus Watersis. Tegemist nii8elda vana surfipeeruga, kes igal vabal hetkel on tibukollase van-iga randa kimab ja nii igaks juhuks on tal lisaks enese surfilauale kaasas ka tumeroosa longboard. Ja nii juhtuski, et mina laineharju kyndsin imeilusa lauakesega.
Muinasjutuline surfikoht on Noosa. Olgugi, et randa j6udmiseks tuleb l2bida yyratult palju ringteesid, ning peat2nav sarnaneb pigem euroopa keskmise firmapoode t2is puugitud uulitsatele, ootab sind ees salap2rane rajake l2bi rahvuspargi ning kolm suurep2rast surfilahekest. Parim surf ootas meid ees hommikul kell 6. ahhaa ja just nimelt selles samas v2ikeses rahvuspargikeses kohtasime ka seda imeilusat unelevat koaalakarukest.
Ja noosa j22b minu sydamesse ka paigana kus sain mina oma elu esimese laua omanikus….saage tuttavaks Sophie!
Ahjaa, k2isime me ka n2dalasesl ettevalmistuskursuse, kus r22giti ja anti omala nahal tunda, mida t2hendab t88 farmis. Ratsutasime, kimasime atvedega, mootoratastega, k2ristasime mootorsaagi ning parandasime paar aedagi. Kursus l6ppes aggressive lehmakarja toimetamisega aeda ning seej2rel nende sorteerimisega. Adrenaliini jagus mitmeks p2evaks. Kui teada saime, et lambafarmi l2heme olime p2ris r66msadJMul 6nnestus mootoratta seljas kahel korral ootamatult maha prantsatada ning atvega yks korralik eba6nnestumine korraldada, kuid 6nneks peale kolme j6hkra sinika muid vigastusi ei tuvastanud. Hobusega l2ks asi tunduvalt libedamalt.
Teel maale kohtasime ka kivistunud Mary Popinsit.
Kirjutada ja joonistada v6ib aadressil:Wilgena Station
CMB 134
Tarcoola via Port Augusta
South Australia 5710
Kuulmiseni!

Ja ega j22nud ka meie ilma paadireisita, juhtusime vana merekaru peale, kes meid oma isikliku jahiga ringi k2rutas! Kolm p2eva jumalikku merd ja rahu! Saime maitse suhu ka Great Barrier Reefi imelistest korallidest ning mereelukatest. Nyyd ei j6ua 2ra oodata, millal Ann j2rele kimab, et saaks sukeldumise edasij6udnute kursuse kallale asuda! Et erilisi elukaid kaeda ei pidanud aga mitte ilmtingimata keret m2rjaks kastma, sest loodus oli valmis ka ise koju k2tte tulema, nimelt vaimustusid meie jahist Batfishid,
keda Butterfly beachil ymber paadi tantsu l6id ja saia nurusid! Paariks p2evaks Herbertist eemale saada oli jumalik. Ei pidanud muretsema liikluse ega k2ngurude p2rast. Reisikaaslasteks olid meil inglise paar ja sakslasest naisterahvas, pluss siis kapten John!
Kolm jahil veedetud p2eva vuhisesid nagu naktsi k2est.
Whitsunday saare rand oli aga jumalik, nii valge liiv, et silmil valus vaadata ja merevesi tyrkiissinisem kui tyrkiissinine ise! 

Mystiliselt tore oli n2ha seda imelist rohelust, p2rast m6ningasi n2dalaid suhteliselt k6rbelises kliimas viibimist! Eriti vahva oli aga ennast v2iksesse tiiki kasta ning veejoa dussi nautida!
George sai yle pika aja natuke ronimisega tegeleda ja nautis veekohale k6rguvat kaljuseina t2iel rinnal!
Darwinis kohtusime siis Veronni ja Andresega, napsu ja naeru saatel libisesid aga p2evad kiirelt peost ning nigu naksti oligi Veronn lennukis ja teel uute seikluste poole! Meie aga avastasime, et peame oma auto paberite korda ajamiseks olema pooleteise p2eva p2rast 1650 km kaugusel Queenslandis! Ega suurt mud yle j22nudki kui panime aga ajama! Esimese poole p2evaga l2bisime pisut yle 600 kilomeetri, ent kuna s6it l6ppes 6htul poole kaheteistkymne paiku siis ei l6penud meie ajaga v6idukimamine ilma roadkillita! Et siis vastassuuna v88ndist tuli suur rekka oma nelja k2ruga, mist6ttu oli suhteliselt raske n2ha, mis toimub teeservades, mina r22kisin parasjagu oma imetoredast Todust, kui teele hyppas lahmakas k2nguru, imekombel 6nnestus tal meie nina alt l2bi vilgata ilma matsuta. Tema kaaslane aga nii 6nnelik polnud, mina j6udsin sulgeda silmad ja nii tohutult venis aeg, kuni kuulsin tohutud p6makat! George oli roolis, k2nguru lebas teeserval! Mina v2risesin veel magama minneski! Tagant j2rele m6eldes oli tegemist ilmselt suhteliselt 6nneliku 6nnetusega! Aga shokeeriv oli ikkagi!
J2rgmisel p2eval j6udsime sihtm2rgini, kus selgus, et enne registreerimist tuleb autole teha ylevaatus, selleks helistas George l2bi 45 ymbruskonnas olevat t88koda, millest yhessegi ei olnud v6imalik aega saada! Aja saime aga 900 kilomeetri kaugusel olevasse linnakesse! Siin me nyyd oleme, kahjuks ei l2binud auto ylevaatust ja sellega on igavene jama ja me oleme ysna 6nnetud! Aga punnitame ja vaatame mis teha annab! Praegu on Herbert automehaaniku juures, kelle t88tund maksab 1000 eesti raha! Yks odavamaid siinkandis! Eks me siis vaikselt loodame, et kyll saab korda! 
V6ta v6i j2ta aga pool ringi on vast Austraaliale juba peale tehtud!
Eka tegelikult on k6ik ikka korras ja oleme terved ning r66sad! 
T88andjate suurimaks mureks on, et sa jumala eest yle ei pingutaks! Meie tydrukud tegeleme p6hiliselt istutamise, rohimise, kastmise ja muu s22rasega, samal ajal kui enamus poistest laseb lageda p2ikese all matseetaga ringi, v6itlevad teised siis v22tidega, mis puudeslt hinge seest syya tahavad! Nuja nii ongi selle t88ga!
Mis siis p6nevat ka juhtunud on? Suurt nagu polegi, suurim muutus on ilmselt ilmastikus, nimelt hakkab nii8elda talv l2bi saama, see t2hendab siis, et temperatuur ronib pygalaid m88da yles ning niiskus tungib ligi! Viimane n2dal on hoidnud kenasti yle 35 soojakraadi! 88seks jahtub temperatuur siiski 20-25 kraadini! Pole mingi ime kui 6htul kl 8 on vaja basseini hyppata, et natukenegi jahutust leida! Aga pean mina siinkohal 2ra m2rkima, et mulle meeldib! M6nus on!
Ahjaa, me elame j6e kaldal karavanpargis ja 6htuti korraliku valgustiga j6epinda valgustades v6ib n2ha silmade v2lkumist, tegemist siis kohalike magevee kroksidega! Kotkad varastavad p6lvele asetatd kreekerilt juustu 2ra nii et ei tee teist n2gugi! Igal p2ikeseloojangul t2itub taevas miljonite ja miljonite pirakate nahkhiirtega, kes j6e tagant koobastest linnatulede valgel sumisevate putuk-mutukate manu kohale lendavad! See on t6eliselt lahe vaatepilt keskelt l2bi veerandtundi on taevas kaetud tumepruunide v2lkuvate tiibadega! Hommikul kui meie p2ikeset6usuga enese sammud t88le seame, vuhisevad 88loomad aga koobastesse tagasi, et kuumust eirates unele suikuda! Nyyd aga on tunne selline, et yks v2ike kups ei tee paha! mull,mull,mull… 
Lahe ja rahvatu koht oli sealne maailmavanim v2liskino, kus vaatasime filmi nimega The Painted Veil, peale meie olid end filmi nautlema seadnud nii m6nedki Eesti m6istes hiiglaslikud nahkhiired. Broomis k2isime veel k6rtsus ning kolasime niisama Perthis kohatud Piraadiga ringi! Esialgne plaaan p2rlilaevale t88le minna aga eba6nnestus. Piraadi jutu j2rele pidi tegemist olema roppraske t88ga, eks hiljem Anni k2est kuuleb!
v2ga vahva j6e org, mille kaldal peesitasid nii suurema kui v2iksemad krokodillid, meie j2lgisime neid paadiservalt! Tegemist oli v2rskevee krokodega, kes teadaolevalt inimesi v2ga ei himusta!
Jan ii me siis j6udsimegi omadega Kununurrasse, kus on m6nusalt soe ja inimesed ka laheda ja rahulikud, aborigeenide osakaal p6hjas on muide oluliselt suurenenud! Sellegipoolest on enamus neist m2rksa rahulikumad, kui need yksikud keda Perthi t2navatel l2rmamas kohtasime! T88ga on siin siiski natu keeruline, kaks p2eva korjasime Eggplante, kuid kuna tegemist on jube raske t88ga siis kolmanda o2eva hommikul loobusime sellest ja yritame l2ida t88d sandlipuufarmis eks n2is, mis sellest plaanist saab! Nu ja nii ongi! Meeleolu pysib ylev!